BioKymppi Oy biogaasijaam

Kitees asuvas BioKymppi Oy biogaasijaamas töödeldakse käitlusprotsessis mitmesuguseid biolagunevaid jäätmeid ja energiataimi. Orgaanilise tooraine kääritamise teel toodetakse jaamas biogaasi, mille metaanis sisalduv energia muundatakse elektriks ja soojuseks. Kääritamisjäägid kasutatakse ära mitmesuguste väetiste tootmiseks.

Doranova tarnis 2010. aastal BioKymppi jaama 2 × 160 kW koostootmisjaama, mis toodab elektrit ja soojust – mitte ainult oma tarbeks, vaid ka müügiks. Lisaks projekteerisime ja ehitasime biogaasipumpla, mis hoolitseb nii biogaasijaamas toodetava gaasi kui ka jaama kõrval asuva prügila prügilagaasi pumpamise eest. Doranova põhimõtete hulka kuulub klientide eest hoolitsemine kogu jaama tööea jooksul, nii et me vastutame loomulikult meie tarnitud seadmete regulaarsete hooldus- ja korrashoiutööde eest. Jaama kääritamisprotsessi planeeris ja kääritamismahutid tarnis Doranova koostööpartner, Saksa ettevõte WELTEC BioPower GmbH.

Lisateave: Ville Latva, tel +358 400 269 145

Pinnasegaasi ja infiltratsioonivee töötlemine Helsingis Suvilahti linnaosas

Sörnäise linnaosas asuv Helsingi esimene tööstusrajoon Suvilahti teeb pärast sajandipikkust tööstuslikku ajalugu läbi suure muutuse, kui piirkond kujundatakse uueks linnaosaks. Uude Suvilahtisse rajatakse elamud, büroohooned ja haljasalad. Enne ehitustööde alustamist tuli sellel maa-alal puhastada pinnas, mis oli saastunud kütuste ja mitmesuguste tööstuskemikaalidega.

Doranova on osalenud alates 2009. aastast alltöövõtjana Biomaa Oy peatöövõtul läbiviidavas puhastusprojektis, vastutades pinnasegaasivälja ja -pumpla rajamise, kahte vanasse gaasimahutisse kogunenud vee puhastamise ja maa-ala põhjavee töötlemise eest. Peamised Suvilahti põhjavee saasteained on lenduvad orgaanilised (VOC) ja polütsüklilised aromaatsed (PAH) ühendid, mis on põhjaveest eraldatud aktiivsöega filtreerimise ja oksüdeerimise abil. Gaasimahutites oli lisaks VOC- ja PAH-ühenditele raskeid süsivesinikke, mis eraldati veest ja veeti jäätmejaama.

Lisateave: Mikko Saalasti, tel +358 44 353 5567

Bioloogiline tervendamine Philipsi Mäntsälä tehases

Doranova on alates 2004. aastast teostanud Soome esimest nn anaeroobset dehalogeenimist. Kõnealust bioloogilist tervendusmeetodit on rakendatud suurel maa-alal Philipsi tehase ümbruses Mäntsäläs. Sellel territooriumil tegeldi aastakümneid nt metalldetailide kaitse- ja määrdeainete aurupesuga triklooreteeni ja tetraklooreteeni abil. Territooriumi põhjavees täheldati väga suurt triklooreteenisisaldust 1994. aastal, kui kinnistu omanikuks sai Philips. Mõnedele ümbruskonna kaevudele kehtestati kasutamiskeeld.

Doranova alustas bioloogilist tervendamist täismahus 2009. aastal ja tulemused on olnud väga positiivsed. Tervendusmeetod põhineb sellel, et pinnases elutsevate saasteaineid lagundavate bakterite elutingimuste soodustamiseks antakse neile toitelahust, nii et bakterite elutegevus hoogustub. Bakterid lagundavad saasteained mitmes järgus vähem ohtlikeks või täiesti ohututeks ühenditeks. Tervendusprojekti eesmärgiks on viia põhjavee saasteainete kontsentratsioon 2013. aastaks riskivabale tasemele.

Lisateave: Perttu Mattila, tel +358 400 771 981

Tallinna rahvusvahelise lennuvälja veetöötlussüsteem

Doranova tarnis Tallinna rahvusvahelisele lennuväljale veetöötlussüsteemi 2008. aastal. Süsteem töötab ümber kõik lennuvälja maa-ala nõrgveed, mille olulisemad saasteained on glükool, õli ja lennukikütus. Suur, kuue veoautoga kohale toodud veetöötlussüsteem koosneb separaatorist vedeliku ja gaasi eraldamiseks ning nafta- ja glükoolieraldussüsteemist ja selle juurde kuuluvast kogumislaost. Süsteem tarniti ja paigaldati seoses lennuvälja korrastus- ja laiendustöödega. Ehitustööde peatöövõtjaks oli Eesti ehitusettevõte AS Eesti Ehitus.

Lisateave: Jarno Laitinen, tel +358 40 549 1341

Lielahti raudteejaama piirkonna saastunud pinnase pesemine Tamperes

Lielahti vanas jaamapiirkonnas asub praegu mugav elurajoon. Vähem kui kümme aastat tagasi oli pilt hoopis teistsugune, sest jaamapiirkonna pinnas oli seal varem tegutsenud lammutuskoja poolt tugevasti saastatud.
Doranova puhastas 2004. aastal probleemse Lielahti piirkonna saastunud pinnase mineraalõlist ja raskemetallidest märgmeetodil töötavate separaatorite abil esimesena Soomes.

Maapealne märgseparatsioon on keskkonnasõbralik ja odavam variant kui seni tavaliselt kasutatud pinnasemassi vahetus. Lisaks saab tänu märgseparatsioonile kokku hoida kruusavarusid ja vähendada prügilate ruumivajadust. Seal, kus ligi 16 000 tonni Lielahti pinnase vahetamiseks oleks vaja läinud 800-koormalist veoautorallit, piirdus märgseparatsiooni kasutamise tõttu veovajadus ainult umbes 20 veokastitäie materjaliga.

Lisateave: Pasi Mäkelä, tel +358 400 733 113

Prügila energiatootmissüsteem ettevõttele Rosk’n Roll

Lääne-Uusimaal tegutseva jäätmekäitlusettevõtte Rosk’n Roll Oy Ab Lohja prügila esindab nüüdisaegset keskkonnamõjude minimeerimisele ja energeetilise autonoomia maksimeerimisele suunatud ideoloogiat. Rosk’n Roll tellis oma prügilale 2007. aastal Doranova kavandatud prügila energiatootmissüsteemi, mis toetab ettevõtte keskkonnasõbralikku mõtteviisi.

Rosk’n Rolli prügila prügilagaaside tõrvikut meenutava põletamise asendas Doranova mikroturbiiniga, mis toodab kogutud gaasist elektrit ja soojust. Toodetud elektrienergiaga hakati rahuldama prügila hoonete ja seadmete elektritarvet. Tekkinud soojusega aga köetakse hoonet, kus asub tootmissüsteemi teine peamine koostisosa – pöördosmoosisüsteem. Pöördosmoos on Doranova pakutav meetod prügila nõrgvee töötlemiseks. Lohjas töötav pöördosmoosisüsteem töötleb 10 m3 nõrgvett tunnis ning eraldab puhta vee, mis lastakse loodusesse tagasi, ja saastunud kontsentraadi.

Lisateave: Jarno Laitinen, tel +358 40 549 1341